March 31, 2006

ära

label: supergirl — CV @ 11:37 AM

Ma lähen täna ja peidan end maailma eest ära. Ma olen ära teeninud selle puhkuse.

March 30, 2006

Eesti Ekspress

label: supergirl — CV @ 6:36 PM

Täna oli neljapäev ja mõnus iganädalane puhkepaus Eesti Ekspressi seltsis. Samas häiris täna millegi pärast eriti üks Eesti Ekspressi omapära. Peale igakordset Eesti Ekspressi lugemist tuleb korralikult käsi nühkida vee ja seebiga nagu oleks s***a näppinud. Kas tõesti ei suuda Eesti Ekspress leida endale kvaliteetset trükikoda, kus trükitud leht ei määriks käsi nii hullusti?

kevadekuulutajad

label: supergirl — CV @ 12:15 PM

Klõbistasin mina rahulikult töö juures arvuti taga ning järsku kostis kusagilt mega kisa. Kassid läksid akna all kaklema koos kogu sinna juurde kuuluva kräunumisega kevadel. Vaatasin aknast välja. Kaks küürus seljaga kassi, karvad turris sisisesid ja kräunusid teineteise pihta. Lõpuks sai üks neist mööda nina ja jooksis minema.

Kevad on käes. Kassid on kiimas.

kell on öö

label: supergirl — CV @ 3:30 AM

Kell on 03:24 ja ma olen veel kontoris. Olgem siiski ausad, ma tegin omi asju ka natuke. Millal minust inimene saab? Tegelikult on selle nädala algus täiesti sassis olnud. Mitte kuidagi ei suutnud ma oma tegemisi ja mõtteid ära korrastada. Nüüd hakkab pilt selginema. Kui homme tegemata asjad tehtud saavad, siis võib reedesele päevale vastu isegi minna.

March 29, 2006

label: supergirl — CV @ 2:13 PM

… ja eile sai perekonda üks auto ostetud …

March 27, 2006

tänane päev

label: supergirl — CV @ 10:52 PM

Vot sellised jututuurid tulid täna peale. S*** päev oli ja kõik see vajas kuhugi välja elamist. Homme on äkki parem? Igatahes oleks aeg magama minna. Muidu äkki juhtub täna veel midagi.

UPDATE: Midagi head on siiski ju igas päevas. Üks kohvi ja kaks telefonikõnet. Sellise päeva peale on eriti meeldiv kuulda Olevi arvamust, et ta tunneb minust ja meie koostööst puudust, sest ma olen üks vähestest, kes oskab ja tahab temaga kaasa mõelda. Ja loomulikult andis ta mulle taas jõudu ja nõu, et edasi võidelda.

viha ja nõrdimus

label: supergirl — CV @ 10:47 PM

Tegelikult olen ma tige. Vihane ja nördinud. See lihtsalt ei mahu minu mõistusesse, et sellised asjad siiski juhtuvad. Need ei ole õuduslood ega ka linnalegendid. See on mu elu. Ahh, v***u see Eesti Vabariik!

Mõnel üksikul hetkel, kui päike just loojub ja ma möödun Kaarli kirikust, siis ei suuda ma oma elu ette kujutada ilma selle maata. Kodumaa ju siiski. Aga neid hetki jääb aina harvemaks, sest kõik need uskumatud juhtumised, mis minuga siin riigis on juhtunud, tapavad minus igasuguse patriotismi. Kunagi olin ma patrioot. Kui ma siit esimest korda läksin, siis ei tulnud mulle kordagi pähe, et ma ei tule tagasi. Minu siht oli kindel. Koguda kogemusi ja siis ringiga siia tagasi tulla, et nende kogemustega kasulik olla. Just sellele riigile.

Nüüd ei oota ma enam muud kui ainult võimalust, et saaksin siit minna. Jäädavalt. Ma vihkan seda riiki … Kas mujal on parem? Ei usu, aga siia ma ka jääda ei suuda.

sarjast uitmõtteid

label: supergirl — CV @ 10:40 PM

Enne uinumist eile tuli pähe unistus, et kui mulle antaks kolm soovi, mida saan soovida ainult endale. Esimesega oleks lihtne. Tervis. Pole küsimustki. Tahan olla täiesti terve inimene. Teiseks sooviks mõtlesin endale tarkust-teadmisi-andekust … ja siis jooksis mõte kinni. See oleks vist siiski üsna jube soov. Kujutasin äkki ette, et kui ma oleks tark, siis ma saaksin aru kui lollid on teised. Ma ei suudaks lugeda ühtegi päevauudist Eesti Vabariigist jne jne. Minu iseloomu juures läheks ma vist hulluks kogu selle tarkusega. Kujutasin ette kuidas ma “peaga vastu seina pidevalt jookseks”, sest teised ei saa minust aru, kuna ei küündi samale tasemele. Õudusunenägu! Aga mida siis soovida? Tark tahaks ju olla. Teadmised on mind alati paelunud. Nii ma ei suutnudki teist soovi välja mõelda, rääkimata kolmandast, vaid uinusin enne seda. Vähenõudlik : P

sarjast sulgpall

label: supergirl — CV @ 10:33 PM

Kõigepealt siis sulgpallist. Damn. Igasugune õhtune mängimine igasugustes mõttetutes saalides tuleks ära lõpetada. Ma olen liiga mõjutatav. Sportlast ei saaks minust kunagi, sest närv ei peaks vastu. Kui ikka mingi asi segab, siis kaob igasugune keskendumine ära.

Nagu täna. Kõigepealt mängisime platsil kus osa platsi oli märg. Kõik muud platsid olid ju kinni. Lõpuks ma siis libastusin seal nii, et kogu ülejäänud mängu aja põlv valutas. Õnneks vabanes teine plats ja seal ei olnud märg. Hästi normaalne teenendus spordisaalis! Isegi ühtegi hoiatavat silti ei olnud üleval. Teine plats oli küll kuiv, aga see-eest oli seal vale võrk. Tegelikult häirib ikka küll kui sulgpallivõrgu asemel on mingi kalavõrk ilma alumise ääreta üle platsi tõmmatud. Silmad lähevad lihtsalt krilli selle peale lõpuks. Kas üks spordisaal on tõesti nii vaene, et ei jaksa endale korralikku võrku osta, mida üle platsi tõmmata? Ja siis need lambid. No pagan. Kus on küll selle inimese mõistus, kes paneb sulgpalliplatsi kohale päevavalguslambid ilma kateteta? Mis värk on?!? See inimene pole vist iialgi ühtegi mängu mänginud. Proovi vaadata otse üles lakke ja siis näha väga kiiresti lähenevat palli. Ega ikka ei näe küll.

Kas ma virisen liiga palju? Vaevalt. Ma lihtsalt tahaks selle raha eest, mis ma maksan, ka midagi saada. Lõppude lõpuks. See ei ole heategevus. Muuseas, spordiklubi, millest jutt on – on Tselluloosi. Veel üks sportimise koht kuhu ma Tallinnas just hea meelega oma jalga enam ei tõsta. Vahest harva võib, sest ma olen optimist ja loodan, et äkki muutub midagi siiski paremaks, aga noh, eks näis.

Ahjaa. Kogu selle virisemise juurde seda ka, et sai ju mängitud siiski tund aega. Sain tsoome käest ikkagi pähe, kuigi mäng oli üsna tasavägine. Peaks ikkagi selle projekti ära tegema, et tsoome platsile tirima mingil vabal päeval ja normaalsel platsil. Siis vaataks, mis puust ma tehtud olen. Tegelikult eks ikka sellest puust, mis pisiasjade peale närvi läheb, nagu juuresolevast jutust näha : P

March 25, 2006

puzzle

label: supergirl — CV @ 11:53 PM

Panime täna siis arutuga puzzle kokku. Viimased tükid asetusid paigale. Tegelikult tekkis selle puzzle panemisega igasugu teooriaid ja järeldusi. Omapärane on vaadata kahte erinevat inimest puzzlet kokku panemas. Igaüks teeb seda vastavalt iseloomule. Uskumatu kui palju on võimalik sellest õppida!

0.698 seconds. All rights reserved!