March 22, 2006

pakkimine

label: supergirl — CV @ 12:04 PM

Sai pisut mütatud eile jahus.

Kõigepealt pakkisin Vector 9 flat’s kokku. Tsoome pani mu pakkima, et sinisilm näeks kuidas asi käib. Tunnistan ausalt, et paari koha peal tekkis ikka täielik “brainlock”. Mis teha kui talv läbi on saanud pro-pack’i harjutada ja siis eile mõne koha peal jäin ikka mõtlema, et kuidas asi käiski. Eriti kui kookonit teha vaja. Igatahes sai kama ilusasti kotti ja kõik tuli meelde ka. Sinisilm sai ka korra pakkida. Tubli tots nagu ta on. Hanna elas igatahes elavalt kaasa kogu sellele müdistamisele duke süles, kes eile tublit lapsehoidjat teeskles. Seega algus läks sujuvalt. Edasi enam nii lõbus ei olnud.

Järgmiseks võtsin parasiili varju, et see kotti ajada. Algus läks ludinal. 150 ruutjalga on ikka täpselt paras pro-pack pakkimiseks. Selline mõnna libedik. Kookon tuli ka kena, aga S-voltidega läks jamaks. 2 korda jäi mulle sabast mingi kena hunnik püsti kätte. Ega tsoome ei võinud mulle ju öelda ka, et ma teen esimese S-voldi liiga pika, sest ega see 190-ne vari pole. Peal teist korda kui ma seal sõimasin seda libedikku, siis alles tuli ja ütles. Kolmandal korral võtsin tsoome sõnadest õppust ja asi läks ilusasti kotti. Muuseas, parasiil on klubile ühe kummi nüüd võlgu.

Ma ei saa siinkohal jätta mainimata, et Teardrop ranits on saatanast! Täiesti haige asi! Mul läks varju ranitsasse saamisega 2 korda kauem aega kui kogu varju pakkimisega. Täiesti võimatu ranits. Kõik asjad käivad x-pidi, mitte nii nagu võiks ja peaks ja loogiline oleks.

Kevad läheneb. Peaks tihedamini harjutama hakkama seda asja, sest harjutamine pidavat meistriks tegema.

No impressions (interesting why?)


Sorry, no comments!.

1.077 seconds. All rights reserved!