March 27, 2006

viha ja nõrdimus

label: supergirl — CV @ 10:47 PM

Tegelikult olen ma tige. Vihane ja nördinud. See lihtsalt ei mahu minu mõistusesse, et sellised asjad siiski juhtuvad. Need ei ole õuduslood ega ka linnalegendid. See on mu elu. Ahh, v***u see Eesti Vabariik!

Mõnel üksikul hetkel, kui päike just loojub ja ma möödun Kaarli kirikust, siis ei suuda ma oma elu ette kujutada ilma selle maata. Kodumaa ju siiski. Aga neid hetki jääb aina harvemaks, sest kõik need uskumatud juhtumised, mis minuga siin riigis on juhtunud, tapavad minus igasuguse patriotismi. Kunagi olin ma patrioot. Kui ma siit esimest korda läksin, siis ei tulnud mulle kordagi pähe, et ma ei tule tagasi. Minu siht oli kindel. Koguda kogemusi ja siis ringiga siia tagasi tulla, et nende kogemustega kasulik olla. Just sellele riigile.

Nüüd ei oota ma enam muud kui ainult võimalust, et saaksin siit minna. Jäädavalt. Ma vihkan seda riiki … Kas mujal on parem? Ei usu, aga siia ma ka jääda ei suuda.

No impressions (interesting why?)


Sorry, no comments!.

1.120 seconds. All rights reserved!