April 26, 2006

ja taas … kevadest!

label: supergirl — CV @ 9:42 PM

Ma ei mäleta, millal ma viimati niimoodi kevadet nautisin. Tavaliselt ma isegi ei pane tähele, et on kevad, enne kui juba suur suvi käes. Seekordne kevad on oodatud ja iga pisiasigi kevade saabumisel tähele pandud. Naudin! Lasen päikesel end hellitada ja soojal kevadetuulel kõik mured kusagile kaugele ära viia. Elan ja hingan ning esmakordselt vist rohkem endale kui teistele. Niimoodi on hea. Oma elu ei saa teistele elada. Kunagi tuleb aeg kui avastad, et natuke egoismi on täiesti aksepteeritav ning tegelikult saab sinust läbi selle parem inimene.

April 25, 2006

label: supergirl — CV @ 7:20 PM

blond … omamoodi

April 24, 2006

sarjast sulgpall

label: supergirl — CV @ 10:17 PM

Täna oli tõeliselt mõnus sulgpalliõhtu. Aitähh oll!

April 23, 2006

põrkumine

label: supergirl — CV @ 1:42 PM

Vahetevahel mulle tundub, et arvuti on kogu tema elu. Iga vaba hetk ja moment. Ta on võimeline kõik muu arvuti pärast unustama. Ta võib lubada kokku palju asju ja kõik need lubadused kuudeks unustada, aga ta ei unusta iial seda, et ta tahtis mingi järjekordse arvutirondi peal proovida seda või teist. Ta ei tee arvuti taga pühapäevahommikul tööd. Ma tean seda. Jah, ta on vaba hing, kelle mõte lendeb minu jaoks kättesaamatutes kõrgustes ning kelle jaoks maised asjad ei lähe korda. Aga minule lähevad. Ja seal me põrkumegi.

Ma vajan enda ümber puhtust ja kenasid asju. Mu hing jääb haigeks kui see nii ei ole. Kõik see, mis tema jaoks on “elu tähtsusetud pisiasjad”, paneb minu nutma. Jah, mul võivad pisarad voolata üle põskede ka selle tõttu, et ma avastan taas, et suhkrulusikas suhkrutoosist on kadunud. Mulle meeldib süsteem ja kord. Igal asjal on oma koht ja otstarve. Ma ei saa puhata ja tunda ennast õnnelikuna kui minu ümber on segadus ja mustus. Lihtsalt ei suuda.

Me oleme erinevad. Ma mõistan seda ja jõudu mööda püüan sellega ka arvesada. Püüan mitte teha märkust, mitte vihastada, mitte välja näidata oma nördimust. Vahel see ka õnnestub. Kui ta tuleks mulle sammukesegi vastu ning püüaks vähemalt enda järel koristada, siis me suudaksime leida mõlemaid pooli rahuldava elukorralduse. Aga hetkel olen ma väsinud kuulamast järjekordset selgitust teemal “ma hiljem tahtsin/pidin jne koristama”, mis kadus tegelikult taas “arvutisse”.

Talle ei meeldi kui ma kirjutan oma blogis meist. Ma olengi seda vältinud suurema osa ajast.

April 22, 2006

но, ?то нормально

label: supergirl — CV @ 10:43 PM

Täna oli mõnus päev. Tõepoolest. Aga algus …

Ma ei saa aru, miks alati arutuga kõigepealt sõdida on vaja. Alati kui meil on ees mingi ühistegevus, mis pärast kujuneb eriti lahedaks ettevõtmiseks, tuleb kõigepealt sõdida, et asi üldse toimuma saaks. Täna jälle. Mulle jääb alati mulje, et ma surun talle peale mingeid tegevusi, mis talle absoluutselt huvi ei paku. No ei suru ju! Ausõna. Tal on alati võimalus öelda, et ta ei taha, ei viitsi või misiganes. Ise ta on avaldanud soovi kaasa tulla, koos teha jne. Iga ühistegevuse alguses kulgeb asi selliselt, et esimesed 30 minutit on mul pidevalt tunne, et keeraks selja ja kõnniks minema. Las ta mossitab siis omaette. Tulenevalt minu põikpäisusest teen ma halva mängu juures head nägu, neelan igasugu tobedused alla ning pean hambad ristis vastu. Üldjuhul tasub see ennast ära, sest “lõpp hea, kõik hea”.

Täna siis shoppasime natuke, käisime mõnusalt söömas, kulgesime ja jutlesime ning lõpetasime kinos. Vaatasime “Охота на пиранью”. Mõnus päev oli. Unustame alguse.

April 21, 2006

sarjast hommikud

label: supergirl — CV @ 12:52 PM

Ärkasin telefonihelina peale.

CV (uniselt):”Kuulan.”
Sinisilm (üldse mitte uniselt):”Noh, oled tööl juba?”
CV (natuke vähem uniselt):”Ei ole veel. Palju kell on?”
Sinisilm (rõõmsalt):”Noh nii veerand üksteist.”
CV (väga ärganult):”Ou sh**! Kuule, kus Sa oled, ma olen veel kodus.”

Seega täna madalstart.

April 19, 2006

armastan või ei armasta?

label: supergirl — CV @ 10:47 PM

Aga loomulikult armastan!

poolteist kuud

label: supergirl — CV @ 12:14 PM

Ja jälle poolteist kuud armuaega juurde antud. Kas sellest piisab, et asjad valmis saada? Vaevalt. Arvestades minu perfektsionistikaldvusi võiksin ma lõputult juurde ja ümber ja üle kirjutada seda asja. See ei saa kunagi valmis. Kas sellest oleneb midagi? Ei, seda kahjuks mitte.

April 18, 2006

sarjast tõdemusi

label: supergirl — CV @ 11:39 AM

Inimest saab aidata ainult siis kui ta ise tahab, et teda aidataks. Mina rohkem peale ei sunni, kuigi kahju on kõrvalt vaadata.

UPDATE: Segaduste vältimiseks – jutt ei ole arutust.

e-post

label: supergirl — CV @ 9:47 AM

On jälle olemas ja toimib. Ei olnudki nii raske seda 2 nädalat üle elada : )

1.366 seconds. All rights reserved!