April 22, 2006

но, ?то нормально

label: supergirl — CV @ 10:43 PM

Täna oli mõnus päev. Tõepoolest. Aga algus …

Ma ei saa aru, miks alati arutuga kõigepealt sõdida on vaja. Alati kui meil on ees mingi ühistegevus, mis pärast kujuneb eriti lahedaks ettevõtmiseks, tuleb kõigepealt sõdida, et asi üldse toimuma saaks. Täna jälle. Mulle jääb alati mulje, et ma surun talle peale mingeid tegevusi, mis talle absoluutselt huvi ei paku. No ei suru ju! Ausõna. Tal on alati võimalus öelda, et ta ei taha, ei viitsi või misiganes. Ise ta on avaldanud soovi kaasa tulla, koos teha jne. Iga ühistegevuse alguses kulgeb asi selliselt, et esimesed 30 minutit on mul pidevalt tunne, et keeraks selja ja kõnniks minema. Las ta mossitab siis omaette. Tulenevalt minu põikpäisusest teen ma halva mängu juures head nägu, neelan igasugu tobedused alla ning pean hambad ristis vastu. Üldjuhul tasub see ennast ära, sest “lõpp hea, kõik hea”.

Täna siis shoppasime natuke, käisime mõnusalt söömas, kulgesime ja jutlesime ning lõpetasime kinos. Vaatasime “Охота на пиранью”. Mõnus päev oli. Unustame alguse.

No impressions (interesting why?)


Sorry, no comments!.

0.840 seconds. All rights reserved!