May 3, 2006

sarjast tegemisi

label: supergirl — CV @ 11:00 PM

Reedel käisime ja vaatasime base hüppamise ära ning seejärel ajasime autole hääled sisse ning panime Jõgeva poole ajama. Väikese ringiga küll. Rakverest oli vaja arutule rulluisutamiseks kepid ka haarata. Jah, rulluiskudega on ka hästi lahe sõita kui kepid on käes. Aga sellest hiljem. Rakveres tabas mind halb üllatus. Nimelt mu auto, mis kuu aega tagasi paranduses käis, oli parandusest välja saadetud ilma ühe töötava kaugtuleta. Vahepeal ei olnud see auto pimedas ja maanteel sõitnud ning seega ei olnudki keegi seda tähele pannud. Sai siis natuke ekstreemsemalt sõidetud seal Rakvere-Jõgeva metsade vahel.

Laupäeval magasin kogu eelmise nädala väsimuse ühekorraga välja. Alles poole päeva peale sain silmad lahti ning jalad alla. Sellest kujuneski selline mõnus logelemise päev. Kogu eelmiste kuude kollane ajakirjandus sai läbi lehitsetud. Laupäevaga avasime grillimishooaja. Ei olnudki nii külm kui ma kartsin. Täiesti vabalt sai väljas mõnusalt istuda, lobiseda ning veini kõrvale head liha nautida. Ma ei saa jätta mainimata, et arutu ema on superhea kokk. Eriti kui grill-liha on kõne all.

Pühapäeval tegime retke Pühajärvele. Rulluisuhooaeg oli ju minu jaoks seni avamata. Pühajärve-Kääriku-Pähajärve. Täitsa mõnus rulliring. Arutul polnud mingisugust probleemi mäest üles ja alla sõita. Sellisel teel on kepid väga abiks. Mõne koha peal muutusin lausa kadedaks tema peale kui ta mind künka otsas järele ootas kuni mina ülesmäge rühkisin. Tagasiteel läbi Tartu käisin ja kallistasin enda jaosk kallid inimesed ära, keda taas liiga kaua näinud ei olnud. Õhtul saun ja paar head filmi.

Esmaspäev läks ka logelemiseks, sest väljas oli liiga tuuline ning muud polnud tahtmist teha. Vähemalt sai sellise pika nädalavahetusega ennast täielikult välja puhata. See-eest algas töönädal teisipäeval täie tambiga ning jätkub samamoodi. Töö, töö ja veelkord töö.

Tegelikult käisin teisipäeval esimest korda elus solaariumis. Sinisilm oli hea hing ning tuli mu kätt hoidma. Ainult 6 minutit, kuid nalja rohkem kui küll ning lisaks sellele natuke klaustrofoobiat ja tehnikaviperusi. Lisaks tööle ja solaariumile sai teisipäeval tegelikult ka pakkimiskoolitusel taas ühe 190-se kangaga maid jagatud. Mina jäin peale. Kuidas siis muidu!?! Ja kiiver jõudis kohale ning lisaks kiivrile olen ma nüüd ka õnnelik altika ja prillide omanik. Kui ma end kokku võtaksin ning lõiked paberile viskaksin, siis saaks hüppekostüümigi varsti kätte ja valmis. Asi hakkab pilti looma, kuigi mamburi mail täna ei lubanud niipea hüppamist. Mnjah. Nutune värk nende lennukitega, aga küll ta ükskord paremaks läheb. Ma ei olegi vist veel valmis hüppama st psüühika ei ole valmis.

No impressions (interesting why?)


Sorry, no comments!.

0.728 seconds. All rights reserved!