May 10, 2006

sarjast hommikud

label: supergirl — CV @ 12:04 PM

Täna on üks nendest päevadest, kui mul on tunne, et ma ei taha olemas olla. Kõhutunne ütleb, et midagi ei saa täna õigesti minna ja ega vist lähe ka. Üks tobe mure teise järele. Halb on olla. Igas mõttes halb – nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Füüsiline olek on isegi talutav, paar tabletti hinge alla ja küll ta üle läheb. Emotsionaalse olekuga on raskem. Seal tablettidest abi ei ole. Kraaklesime hommikul taas arutuga. Kuidas see meil alati õnnestub? Seekord olen mina süüdi. Kõik muud asjad on nii üle pea, et ma lihtsalt ei suutnud olla normaalne inimene ning normaalselt käituda. Valasin kogu oma fustratsiooni tema peale välja, kuigi tema ei olnud süüdi. Ja nüüd ma siis istun siin ja ootan, et mis järgmisena täna viltu läheb. Isegi kohvi pole täna veel saanud, sest täpina i peal oli kohvimasin minu tavapärases kohvikohas katki.

No impressions (interesting why?)


Sorry, no comments!.

0.846 seconds. All rights reserved!