May 22, 2006

kuulujutt

label: supergirl — CV @ 11:53 AM

Alati on kusagil olnud keegi, kes mind taga räägib. Täiesti harjumuspärane olek. Pigem kipun ma seda võtma kui komplimenti, sest ju ma siis olen piisavalt “isiksus” kui minust on, mida rääkida. Las laterdavad. Mul ei ole vajadust laterdajatele end tõestada. Tunduvalt olulisem on see, et mida ma ise iseendast arvan. Ja minu lähedased.

Kirjutama ajendas tsoome kirjatükk. Las koerad hauguvad.

No impressions (interesting why?)


Sorry, no comments!.

0.741 seconds. All rights reserved!