August 8, 2006

label: supergirl — CV @ 1:29 AM

Päevane kaaluta olek on vaikselt asendumas töise minaga. Pea oli lihtsalt laiali otsas päeval. Kuidagi ei suutnud mõtteid koondada. Ja siis tuli õhtu. Meeldiv augustiõhtu koos oma jahedusega, mis hajutas selle kuuma katte, mis oli mu peal olnud ning mõistus hakkas tööle. Nüüd peale tööd kella 1 paiku öösel kontorist autosse jalutades avastasin, et ongi käes. Sumedad ööd. Soojad ja pimedad. Ning tähed … neid on näha taevas mustmiljon.

Ma usun ja loodan. Ikka veel. Ma ei ole ju ometigi hammustanud suurema tüki kui ma närida suudan? Ei tahaks seda uskuda. Lootus sureb viimasena. Öeldakse. Ja mina usun.

1 impression

  1. loomulikult suudad :)

    Impressed by pilleriin — August 8, 2006 @ 2:10 PM


Sorry, no comments!.

0.688 seconds. All rights reserved!