August 15, 2006

ja taas … hüppamisest!

label: supergirl — CV @ 10:14 AM

Sai ka eile Nurmsis käidud. Hüpe iseenesest oli ikaldus. Mul oli täielik psühholoogiline tõrge peal ja tegin kõike nii ettevaatlikult, et aeg sai lihtsalt otsa. Lisaks sellele oli mingi imelik sisetunne, mis tekitas totaalse hirmu. Ja siis see ikaldus tuli ka. Viskasin 950 m peal varju lahti ja see avanes ja avanes ja avanes ja … siis oli juba kõrvadel valus, sest hard-deck piiks on ikka väga räige pinin kõrvas. Kõik hästi ning varu jäi tõmbamata, sest 600 m peal oli näha, et vari avaneb kenasti ning võib maanduma minna küll. Varju lendamiskontroll sai siiski alles 500 m peal lõpetatud. Eelmises kirjutises lootsin küll, et 150-sega mul enam selg ees liikuda ei tule, aga võta näpust. Natuke tugevam tuul eile oleks olnud, siis oleks vist küll selg ees liikunud. Alla tulin ma igatahes täiesti otse. Alles nii 10 m enne maad hakkas vari natuke edasi liikuma, kuigi mitte eriti. See tuul ei olnud ju üldse tugev! Ainult mingi 4-5 m/s! Ainus asi, millega eilest hüppest rahul võib olla on maandumine. Ilus, pehme, viisakas.

No impressions (interesting why?)


Sorry, no comments!.

0.532 seconds. All rights reserved!