August 28, 2006

ideaalsed

label: supergirl — CV @ 2:15 PM

Paberil (või internetis või muus sarnases vormis) on nii lihtne olla ideaalne. Ma olen ka ideaalne inimene kui nii mõelda. Ja siis tuleb ootamatu hetk kus emotsioonid löövad lakke ning kaob oskus olla ideaalne. Milleks halvustada oma “kirjaliku” idealismiga inimesi, kes julgevad olla need kes nad on? Inimesed. Koos vigadega, iseloomuga jne.

Ja kõrvalt vaadates on kõik asjad alati teistmoodi …

PS. Tulenevalt arutu IRL kommentaarist pean vajalikuks märkida, et ma kirjutan endale ja teised ei peagi minu kahemõttelisustest aru saama.

2 impressions

  1. tead, mulle heidetakse ka vahel ette, et ma kirjutan liiga ebamääraselt. no mida. ma ei saagi end lõpuni lahti kirjutada kohas, mida loevad reaaltuttavad.
    nii ongi.

    Impressed by pilleriin — August 28, 2006 @ 6:03 PM

  2. nii on – igaühel on vead ja head ja põhiline on olla ikka ISE. idealist olla (julgeda tunnistada) pole ka mingi lihtne asi – paljude meelest on ka see kriitikat vääriv. ühesõnaga, kellegi elu konkreetselt ei ole kellelgi teisel õigus kritiseerida – ela ise paremini kui oskad. üks asi, aga millest mina ei saa enam mööda vaadata ja võtan endale õiguse kommenteerida on silmakirjalikkus – sh ka valetamine endale et olen keegi teine, valetamine et mul on hea elu, valetamine et keegi teine on süüdi jne Ma olen seda viga ise liiga sügavalt teinud, sellepärast.

    Impressed by Kadri — August 29, 2006 @ 8:53 AM


Sorry, no comments!.

0.805 seconds. All rights reserved!