December 22, 2006

urr!!!

label: life is a dream — CV @ 2:13 PM

No mis teha kui töö on selline, et alati jõulude ajal on mul seda kõige rohkem ja üle pea ja kaela. Selle üle ei kurda ma üldse. Täiesti harjumuspärane. Marru ajab mind hoopis see, et kui mina olen teinud omalt poolt kõik selleks, et ma saaks oma töö ka tehtud, siis ikka suudetakse mulle kusagil jalg ette panna. Tuleb välja, et kuna ma kedagi usaldasin midagi tegema, siis oleks pidanud ikka ise kontrollima ja ise tegema. Miks ei saa inimesed ometigi oma asju, mis neile usaldatud tehtud? Säh Sulle jõulurahu! Ma suudan ainult uriseda hetkel. Jõuetult vihastada, sest midagi muuta enam ei saa, sest kõik on oma jõulureisidele ära sõitnud ja nad isegi ei tunne end halvasti seetõttu, et nad midagi tegemata jätsid. Kust tulevad sellised inimesed?

Rahustuseks lähen ma nüüd ja ostan ühe jõulukingi, aga ärgu need paar inimest arvaku, et ma järgmiseks aastaks ära olen unustanud selle.

UPDATE: Ei ole lahendamatuid olukordi, on ainult saamatud inimesed. Mina saamatute hulka ei kuulu, kuid vahest väsitab üksinda lahenduste välja mõtlemine.

No impressions (interesting why?)


Sorry, no comments!.

0.958 seconds. All rights reserved!