February 23, 2007

sarjast hommikud

label: life is a dream — CV @ 11:31 AM

Täna kontoriuksest sisse astudes võttis mind vastu päiksest särav kontor.

Täna hommikul mööda Järvevana sõites imestasin taas kaasliiklejate üle (jah. ma ikka veel imestan). Paar masinat olid kraavi põrutanud. Ikka korralikult. Keegi õppust ka ei võta. Hoolimata hoiatavast vaatepildist jagus küllaga neid autosid, mis minust arvatavasti sajaga mööda põrutasid. Imelikud inimesed.

Hommikul ei saanud ma kuidagi aru, miks autos kuidagi soojaks ei taha minna. Nooh, ikka tükk aega võttis. Alles Lasnamäel sain Oll’i käest teada, et väljas on jube külm. Oma uimase ja unise olekuga ei saanud ma sellele pihtagi. Ma olen üldse kuidagi uimane ja unine ja vastikult filosoofiline täna hommikul. Mängu see õnneks ei seganud. Lahe oli! Üsna tasavägine ning kui Oll lõpuks võitis ka, siis oli see auga välja teenitud geim talle.

Ma uimerdan nüüd edasi.

February 21, 2007

sarjast muusika

label: life is a dream — CV @ 1:06 PM

Star FM mängib vahest hoopis teistsugust muusikat. Just hetk tagasi tuli üks vanematest Karavani lugudest ja mulle tuli meelde lapsepõlv. Karavani LP oli tol ajal mu lemmikplaat. Plaadimängijas sai seda kuulatud ikka liigagi palju. Nüüd tuli tahtmine endale digitaalsel kujul uuesti need lood hankida.

February 20, 2007

Hõissa vastlad!

label: life is a dream — CV @ 11:59 PM

Lumetormine, külm ja pime, aga ikkagi vahva. Mina ja Mati saime kahekesi vist kõige pikema liu. Ikka Vanaka ülemisest otsast kuni all võsasse välja. Täie lauluga. Selle sõidu käigus läksid meie mõlema kelgud katki ning minu tagumik on üsna sinine, aga asi oli seda väärt. Pärast oli Doc’i juures saun ja hernesupp ja vastlakuklid ning hästi palju langevarjuritele omast mulisemist lendamise ja varjude teemal. Ma olen vahvalt väsinud. Head ööd!

* pilt Rumselt ja ülejäänud pildid on siin

sarjast juhtumisi tänases päevas

label: life is a dream — CV @ 2:13 AM

Maksuameti ametnik, täpsemini vanemspetsialist (EMTA avalikustatud andmete kohaselt kõrgharidusega raamatupidamises ja majandusanalüüsis), kes on meie firma maksuinspektor, suutis mind täna üllatada küsimusega – kui palju on maksuvaba tulu füüsilisele isikule ühes kalendrikuus. Ma saan aru, kui mina seda ei tea. Pole raamatupidamist otseselt koolis ju kunagi õppinduki. Aga, et tema seda ei tea …. Seega minu jabur probleem jätkub ja ametnikud saavad endiselt palka pingi nühkimise eest. Ta suutis mind ainult suunata maksuameti infotelefonile. Ma ei suuda isegi muiata enam selle peale. Kas ta tõesti arvab, et ma kõigepealt ei proovinud infotelefone? Lõpuks lõppes meie jutt sellega, et tema teatas, et tema ei tea kuidas asjad käima peaksid. Niipalju siis VANEMspetsialistidest maksuametis.

Sõitsin täna Pääsküla kandis ringi. Lähenedes mööda ühte väiksemat tänavat Vabaduse puiesteele oli juba kugelt näha, et tänavasse üritab keegi oma katkist väikebussi sisse lükata liiklusel eest ära ning teine masin ootab suunatuli sees selle taga samasse tänavasse pööramist. Jõudsin ristmikule. Buss oli põiki ka minul ees. Üks vanem meesterahvas (no minust ikka 15 aastat vanem) oli üsna hädas selle lükkamisega. Mis seal ikka, käsipidur ja ohutuled peale ning läksin appi. Selle peale siis lõpuks ajas ka noormees, kes juba pikemat aega selle bussi taga oli seisnud oma autoga, endale jalad alla ja tuli lükkama. Kas tõesti on tänapäeva kasvatus selline, et noormehed tulevad ainult häbist appi? Mina igatahes lugesin küll hulga piinlikkust välja selle noormehe näost kui ta märkas, et naisterahvas läks appi bussi lükkama ja tema oli pikemat aega juba teise inimese (eriti veel temast vanema inimese) hädas olemist pealt vaadanud. Tramavõi! Mehed või asjad. Ma nüüd vähemalt tean, et kui peaksin oma autoga kusagil hätta jääma, siis saab ikka ainult iseendaga arvestada.

February 19, 2007

triggerid ja meenunud mälestused

label: life is a dream — CV @ 12:06 PM

Vahest tekib küsimus, et kui palju on ühel inimesel mälestusi, mis kunagi meelde ei tule? See on nii omapärane tunne, kui mingi asi järsku triggerdab mälestuse, mille olemasolust sul nagu aimugi ei olnud. Täna tööle sõites ja raadiokanaleid järjest valides sattusin Euro FM pealt kuulma sõna – solfedžo. Ma olin ammu ära unustanud need piinarikkad kolmapäevaõhtud! Kuidas alati hirmuga sai Musiga valmistutud solfedžo kontrolltöödeks tema pool. Musi juures just seetõttu, et tal oli kodus klaver (mida ta ka õppis) ja solfedžo kontrolltööd olid alati klaveri peal. Ja ega sellega asi piirdunud. Lisaks oli loomulikult ka Elleheina solfedžotunnid ja hiljem järgnevate laulukooride omad. Tol ajal (lapsena) ei saanud ma tegelikult absoluutselt aru, et milleks neid solfedžo tunde vaja on. Nüüd saan aru küll. Huvitav, kas tänapäeval on samamoodi pillimängu kõrvale solfedžo kohustuslik? Muusikakoolis kindlasti ma loodan.

pühapäeva õhtu virin

label: life is a dream — CV @ 1:20 AM

Ma ei taha mõelda, et homme on tööpäev. Igasugune motivatsioon on viimasel ajal kadunud. Samas ma tean, et peab. Kui rütmi kätte saab, siis hakkab minema ja laabuma ka. Aga … no see aga jääb, et kusagilt tuleb leida motivatsioon end homme hommikul voodist ülesse ajada ja tubliks hakata. Mingid tobedad ja üsna jaburad tööprobleemid vajavad lahendamist ning …

Virisen ühesõnaga.

February 16, 2007

sarjast hommikud

label: life is a dream — CV @ 11:20 AM

Mõnus on avastada, et hommikul sulgpalli minnes on juba valge. Nooh, tööle minnes on ammu juba valge, aga sulgpalli jaoks peab end 2 tundi varem üles ajama. Jalutasin autosse ja kuulasin lindude sädistamist. Kevade lootus! Keset veebruari juba tunne, et kevad ei ole enam mägede taga.

Ja sulka oli mõnus. Ma rohkem ei räägi, sest see, mida naised saunas räägivad, jääb naiste vahele :P

February 15, 2007

ei oska

label: life is a dream — CV @ 8:33 PM

Juhe on sassis ja pea pulki täis. No lihtsalt ei saa jagu sellest jaburast tööprobleemist. Ei saa hakkama ja ei oska. Äkki peaks tööd vahetama?

Häh. Hommik on õhtust targem. Parem lähen koju magama. Ja üldse! Tegelikult olen ma ju haiguslehel üle väga mitme aasta.

February 14, 2007

sarjast tõdemusi

label: life is a dream — CV @ 12:49 PM

Some things never change!

Järjekordne sõbrapäev täpselt samasugusena nagu kõik eelnevad …

February 8, 2007

sarjast ütlemisi

label: life is a dream — CV @ 8:54 PM

“Pakitud vari on investeering tulevikku.”

Täna kuuldud Nurmsi lennuväljal margusja poolt.

0.666 seconds. All rights reserved!