February 8, 2007

sarjast taevaseid tegemisi

label: life is a dream — CV @ 5:31 PM

maandumine

Igatahes on hüppehooaeg selleks aastaks siis avatud. Täna piirdusin samuti ainult ühe tõusuga. Kui eile ei olnud tahtmist teisele tõusule minna, siis täna tegelikult oli. Mul oli teise tõusu alguses kõik kama seljas ja stardivalmis olek, aga siis tuli välja, et tõus täis. Mis seal ikka. Elu on selline. Aga see kõik oli nüüd etteruttavalt. Alustame ikka algusest.

Hommikul lennuväljale jõudes tundus seal kahtlaselt vaikne olemine. Olime esimene auto. Arusaadav ka – külm ning hüppamine keset nädalat. Õnneks oli keegi tubli inimene jube lõkke üles teinud ning eile tõrkunud soojapuhur oli ka tänaseks täiesti töökorras. Jõime kohvi ja soenesime, vaikselt kogunes ka rahvas kokku. Lõpuks käsklus, et kamad selga ja minek. JESH!

Algselt oli lennukis mingi lendurite sebimine, aga lõpuks saime ikka õhku. Nii 500 meetri peal teatas läänlane, et tuleb hop&pop. sest genekas ei lae. Seadsime end valmis, et siis 1000 m peal lennukist jalga lasta. Aga kus sa sellega! Lennuk muudkui tõusis ja tõusis. Ikkagi anti kõrgust 2000m :) Lendurid otsustasid, et akude pealt saab ka lennata. Hüpe ise mõnus, vari avanes rahulikult ja maandumisplatsile jõudmisega ei olnud ka probleeme (äkki saab sellest maandumisest varsti isegi video üles panna), sest ma väljusin täna teisena. Ainult peale maandumist läks üks tants ja trall lahti. Ma ei saanud alguses arugi, et mida see Ott mulle öelda üritab. Lõpuks jõudis läbi lukus kõrvade pärale, et mul on nina valge ja kohe vaja midagi ette võtta. Ma ei saa jätta mainimata, et mõnus on kui kamp murelikke noormehi su ümber askeldab. Ninaga on kõik korras. Töötab endiselt ning on täitsa rõõsa :)

Akud on laetud. Mul on hea olla.

* Pilt kala

No impressions (interesting why?)


Sorry, no comments!.

0.766 seconds. All rights reserved!