March 27, 2007

materiaalne maailm

label: life is a dream — CV @ 2:14 AM

Vahest on kahju, kui mõni inimene halvustab asju, millest ta aru ei saa, sest tal on teine “usk”. Kahju mitte selle pärast, et ta arvab teisiti, vaid kahju selle pärast, et ta ei suuda aksepteerida teistsugust mõtteviisi ja peab vajalikuks seda halvustada. Hiljuti panin siia ülesse vana tuntud tõe rahast. Marta nägi selles ainult klišeed. Võib olla tõesti klišee kui selles ainult sõna raha näha … Vaadates sellele tõdemusele otsa natuke avarama mõtlemisega võiks tähele panna hoopis tegelikku sisu. Kui sa ikkagi pead millegi nimel pingutama, et midagi saada, siis oled sa selle eest maksnud hoopis teist hinda. Igaühel omad eesmärgid, mõni pingutab raha nimel, mõni kuulsuse nimel, mõni … Igaühele oma. Raha eest sõprust, armastust, austust jne ei osta. Minu jaoks on just need “asjad” need, mis väärivad pingutust. Jah, keegi ei saa rahata läbi tänapäeva maailmas. Samas aga ei pea raha ka orjama, sest ta on ainult vahend.

Ma olen tihti viimasel ajal avastanud end selles materiaalses maailmas imelikust olukorrast. Õigustada oma valikuid, et miks mul ei ole liisitud uhket uut autot, miks mul ei ole oma korterilaenuga ostetud kodu jne jne. Tuleb meelde seik aastaid tagasi, kuidas ma üritasin kogu hingest kaitsta oma seisukohta üürnikuks olemise eelistest. Eks ma olin ka äsja tulnud natuke teisest keskkonnast, kus üürniku ja omaniku kohustused on ikka konkreetselt lahus. Mitte nagu siin riigis, kus mingi imeliku progressi tulemusena tunduvad omanikud mõtlevat, et üürnik võtab ka kõik omaniku kohustused enda kanda (alates remondimaksu tasumisest korteriühistule ja lõpetades tulude varjamisega). Jah tõesti, Eestis on mõttetu olla üürnik, sest asjad on paigast ära. Pidades silmas siiski natuke reaalsemat pilti, olen ma endiselt seisukohal, et ma ei taha olla omanik ja vastutaja. Ma tahan olla üürnik – üsna vaba tulema ja minema. Ma olen mugav inimene. Ma parem maksan. Just nimelt selle eesmärgiga maksangi, et tagada endale muretus. Kui ikka aken sisse visatakse, siis on see omaniku mure ära vahetada ja kinni maksta, mitte minu kui üürniku. Ma ei taha lõputult muretseda renoveerimise, remondi ja muude asjade pärast. Ma tahan elada. Igaühele oma …

Ja tagasi asjade juurde. Oma esimesel tuuril ümber Euroopa sain ma esimest korda aru, kui vähe on vaja asju selleks, et elada ja õnnelik olla. Kogu mu maine vara mahtus seljakotti ning taskus oli rahasumma praktiliselt olematu. Sellegi poolest oli see parim aeg. Mingisuguseks põgusaks perioodiks peale Eestisse naasemist suudeti mindki materiaalsuse kummardamisega nakatada. Tahtsin autot, playerit, telekat, muusikakeskust jne jne. Soovide ahel muudkui kasvas koos sissetulekuga. Siis tuli pauk ja mõistus loksus paika tagasi. Siis õppisin loobuma suuremast osast materiaalsetest asjadest. Õppisin kahetsuseta laskma lahti mõttetutest soovidest. Üsna tihti küsin ma endalt mõne asja kohta, et kas mul on seda vaja. Üldjuhul jäävad asjad ostmata. Äkki olen ma nüüd hoopis ihneks muutunud? Seda ma ka ei usu. Täiesti süümepiinadeta hüppan ma tuulde (langevarjundus on kallis) päris suuri summasid.

Ma olen oma valikud teinud. Egoistlikult kulutan endale ja enda heaolule nii kuidas mulle meeldib. Kui raha vähem jätan kulutamata ja ka ei tunne mingit piina. Vähemalt ei ahista raha mind nii nagu ta enne tegi. Kas mul rahast ükskõik? Jah, üsnagi. Ma olen kaotanud üsna suuri summasid raha oma elus ja just need kaotused õpetasid mind loobuma rahast kümne küünega kinnihoidmisest. Raha on asendatav. Alati saab juurde teenida.

Selle pika jutuga ma tahtsin tegelikult öelda seda, et “kõik, mis on raha eest saadud, on odavalt saadud” just seetõttu, et raha on asendatav. Raha on alati üks ja seesama, eripärata, emotsionaalse väärtuseta vahend. Sellel kõigel ei ole midagi pistmist ütlusega, et “raha ei tee õnnelikuks”. Need kaks on täiesti erinevatel tasanditel asuvat. Ma ei saaks kunagi nõustuda, et “raha ei tee õnnelikuks”, ma vaid ütleksin, et see õnn on odavalt saadud kui seda raha eest saab. Lõppude lõpuks on igaüks oma õnne sepp. Mõni vormib oma õnne lihtsalt raha abil.

3 impressions

  1. Ole hea palun ja paranda pealkiri ära. Materjal on jah j-ga, aga materiaalne on i-ga (mateeriale omane). Tekstis on sul ju õigesti.

    Impressed by triangel — March 27, 2007 @ 5:35 PM

  2. Aitähh!!! Öösel kirjutamine teeb vingerpusse :P

    Impressed by CV — March 27, 2007 @ 6:17 PM

  3. Tänud sulle ka! Mul endal lipsab ka aeg-ajalt näpukaid sisse :) Aga on teatud sõnad, mille vale kirjapilt mõjub valusamalt kui hambaarstipuur. Nii et ega ma alati ei nori ;)

    Impressed by triangel — March 27, 2007 @ 8:46 PM


Sorry, no comments!.

0.952 seconds. All rights reserved!