August 16, 2007

sarjast hetki

label: life is a dream — CV @ 9:23 PM

Situatsioon kolm nädalat tagasi.

Olin end taas tööga tapnud nädal aega. Jalutasin kell 07:30 oma hommikuse kohvilaksu järele Veski Kõrtsi. Surmväsinud, magamata, tüdinud, tülpinud, stressis ja kulm kortsus. Astusin sisse ja automaatselt tõmbus näole mask “keep smiling” kui “Tere!” ütlesin. Võtsin oma kohvitassi ja suundusin lauda.
“Kas midagi on väga halvasti?”
“Ei kõik on korras,” vastan naeratades.
“No praegu Sa naeratad küll, aga ma nägin kui Sa enne akende alt mööda tulid, siis ei naeratanud Sa üldse.”
Ma ei osanud midagi vastata. Ma ainult naeratasin. Seekord siiralt.

Vahetevahel inimesed siiski panevad tähele. Ka siis kui kogu hingest püüad peita.

No impressions (interesting why?)


Sorry, no comments!.

0.742 seconds. All rights reserved!