September 1, 2007

sarjast taevaseid tegemisi

label: life is a dream — CV @ 12:17 AM

Taevas oli täna imeline. Tagasiteel lennuväljalt oli korraga nii päikese loojang kui kuu tõus ning sinna vahele mahtus purpursetes toonides vihm. Uskumatud värvid.

Tegin täna ühe hüppe. Niisama. Ainult lõbuks. Tükk aega pole ma eksinuna end varju all tundnud. Seekord oli peale varju avamist tükk tegemist, et üles leida lennuväli. Tavaliselt me sellise jumprun’ga ei hüppa. Avasin lennuväljast läänes olevate metsade kohal ning ma ei ole seal vist kunagi varem olnud. Lennuvälja ülesleidmine oli orienteerumisülesanne, mis võttis hetkeks kõhedaks. Ainuüksi asjaolu, et selline hetk sattus juhtuma kodulennuväljal, hirmutas. Ükskõik kus mujal, aga ometigi mitte Kuusikul!

Ma endiselt kaifin sunset load’e. Nüüd sügisel on taas võimalus neid teha. Lendad varju all ja naudid ümbritsevat ilu. Taevas oma parimas elemendis. Tuul on vaibunud ja maanduda on mõnus. Elamist väärt hetked.

Tagasitee oli mõtete päralt. Kummaliselt vabastav on olla vallaline ja mittearmunud/-armastav. Eriliselt tabada iseennast ja jõuda äratundmisteni. Muudel hetkedel varjutab tunnete keeristorm iseenda sisemise olemise. Nüüd on aga eriliselt vaba olemine.

No impressions (interesting why?)


Sorry, no comments!.

0.883 seconds. All rights reserved!