October 10, 2007

õnnelikud lõpud

label: life is a dream — CV @ 2:55 PM

Ma võtan endale täna vabaduse vihata … arutut. Täna vajan ma objekti kõikidele nendele negatiivsetele tunnetele, mida tõi endaga kaasa USA saatkonnas käik. Homseks olen ma talle jälle andestanud. Nagu alati. Täna aga võtan ma endale vabaduse teda vihata. Vihata kõike seda, mis ta mu ellu tõi ja milliste valikute ette ta mu seadis.

Daki, pilleriin ja teisedki on hiljuti kirjutanud õnnelikest lõppudest. Nii umbes täpselt 4 aastat tagasi olin ma piisavalt naiivne uskumaks, et õnnelikud lõpud on võimalikud. Nüüd ma olen targem. Lõpp hea, kõik hea? Ei ütleks. Ma julgesin uskuda ja loota, et koos õigeksmõistva kohtuotsusega saabub õnnelik lõpp. Naiivsuse tippsaavutus! Vangla jääb mind veel aastateks kummitama. Nii bürokraatias kui ka hirmudes, reaktsioonides ja kõiges muuski. Ainus lõpp siin elus on surm, kõik muu on jätkuv teekond.

Kas ma teeksin midagi teisiti kui saaksin? Ma olen seda endalt lõputult küsinud ning iga kord jõudnud ühe ja sama järelduseni. Ei, ma ei teeks midagi teisiti. Ma teeks ikka veel samad otsused ja samad valikud. Kõik muud variandid läheksid risti vastu minu tõekspidamiste ja südametunnistusega. Kõik muu oleks mind viinud reetmiseni. Isegi kui arutu ei olnud väärt minu lojaalsust ja ustavust, ei muuda see minu otsuste tagamaid, sest need ei põhinenud kunagi tema väärtusel, vaid minu südametunnistusel.

1 impression

  1. pai-pai.
    ma siin pikemalt ei räägi..

    Impressed by pilleriin — October 11, 2007 @ 8:02 AM


Sorry, no comments!.

1.237 seconds. All rights reserved!