Vaike Õiglane

Täiesti uskumatu, aga piigid isegi murdusid maksuametis. Mnjah, ega see maksuametis käimine ei ole kunagi kerge olnud, kuid ma olin täna hullemaks valmistunud. Hea, et niigi läks : )

Ãœle pika aja taas Tartus … just jõudsin.

Brr, ma olen väsinud. Totaalselt väsinud sellest nädalavahetusest, sellest elust, kõikidest lollustest mu ümber … Sellest väsimusest ei ole võimalik end isegi välja magada. Või kuidas?

Hmm … See kuu on olnud uute mänguasjade kuu. Muudkui keksin ja kilkan siin. Hmm … see võib harjumuseks saada : P

Ahjaa, täna oli hea uudis ka. Ma olen tubli! Üks võit jälle juures.

Oi, ma olen tubli! Ise kiidan, sest ise tegin. Täna oli tegus päev. Kõik asjad said järsku ja korraga tehtud. Tulemuseks on järgmiseks teisipäevaks möbleeritud kontor, homme ümber registreeritav tööauto (millega täna kõik asjad aetud said), uus tibu mu laual konfimiseks ja kõik muud pisiasjad. Lisaks sellele jõudsin isegi kooli ja masaaži. Ühe haige inimese poolt on see rohkem kui tahta oleks võinud. Nüüd ma ringutan, luristan tatist nina ja hoolimata palavikust tunnen end üsna suurepäraset, sest mul on põhjust endaga rahul olla. Damn, see on hea tunne! Täna tuleb uni ehk ka kergemalt ja ma ei roni kell 3 öösel unetusest arvuti taha tööd tegema nagu eile. Selliseid päevi võiks rohkem olla.

Duke on lahe! Ärkad hommikul, olemine on hullemaist hulleim, roomad arvuti taha, avad e-posti ja … naeratad, sest postkastis on üks imearmas kiri parimate soovidega.

No mitte ei saa aru, mis jama on. Juba kolmas nädal jookseb ning mina muudkui vindun. Vahepeal arvasin, et sain juba terveks, aga siis tuli nohu-palavik-köha tagasi. Tundub, et mingi suurem jama siiski seekord. Äkki peaks midagi ette võtma?

Viimasel ajal blogisid lugedes olen tähele pannud, et igasugu quotid on populaarseks muutunud. Midagi ka minu poolt:

/…/ Supergirls don’t cry, supergirls just fly /…/

Ma olen inimene, kes on kinni pisiasjades. Jah, ma tean: “Ära pane pisiasju tähele, sest need on ainult pisiasjad.”. Bla-bla-bla, whatever … Ma siiski panen tähele kõiki neid pisiasju, sest suured asjad koosnevadki pisiasjadest. Vahest ma soovin, et ma ei pööraks neile nii palju tähelepanu, aga ma tean, et pööran. Ikka ja jälle. Ma olen pisiasjade poolt mõjutatav.

Kuid kui nüüd teise külje pealt võtta, siis … Kas pole armas tähele panna pisiasju - värve, vihmapiisku, üksiku lehe langemist puult … Pisiasjad … , aga teevad elust elamisväärse. Kui ainult neid elule värvi andvaid pisiasju rohkem oleks. Küll ma endas ka selleks jõudu leian, et üle olla ebameeldivatest pisiasjadest. Kunagi.

… nagu me kõik.

Kas poleks lahe, kui inimesel oleks kasutusjuhend? Võtad, loed läbi ja edasi on kõik selge. Aga ei ole nii. Seega on vaja minna raskemat teed ja ise endale asjad selgeks teha. Elu ei peagi lihtne olema.

Ma tahaksin tegelikult iseenda kasutusjuhendit lugeda. Palju lihtsam oleks endaga hakkama saada. Samuti ei peaks kellegile enda kohta midagi seletama. Viskad kasutusjuhendi kätte ja ongi asi seletatud. Aga mul ei ole instruktsiooni, ärge küsige minult seda. Seda ei saagi olemas olema. Ma olen inimene, kes muutub ajas ja olukordades ning seega mul ei ole kasutusjuhendit. Las ma olen emotsionaalne, ärge rääkige mulle, milline ma ei tohi olla. Ma jõuan tõdedeni siis kui ma selleks valmis olen, mitte kellegi sunni alusel.