Vaike Õiglane

Kõnnin Ämari vana klubimaja juurest väravate poole vari seljas ja varustuse kott näpus. Minu kõrval peatub auto, uks avatakse ja roolis olev meesterahvas näitab kõrvalistme poole ise samal ajal telefoniga rääkides. Ronin autosse. Kui juht telefoniga rääkimise lõpetab, tekib selline natuke piinlik vaikus. Vaatan juhti. Üldse ei ole tuttav, seega tänasel üritusel teda ei olnud ning ma pole teda ka varem näinud. Prahvatan esimese pähetuleva mõtte ka välja.
“Teie küll langevarjur ei ole.”
“Mind kutsutakse Dillingeriks.”
“Ahhh! Sina oledki Dillinger!”

Piinlik oli ka jah. Legendaarsele Dillingerile teatada, et ta ei olegi langevarjur.